Leidsin enda vanast Tumblrist hea hoo ja emotsiooniga kirjutatud tüki, teisaldasin ta
enda jaoks siia blogimaale ümber.
Tartu, 2013
Minu postkasti ilmus petitsioon, mis kutsus
üles inimesi keelama samasooliste inimeste seadusliku kooselu. Ehk paluti, et
üks väike inimene võtaks oma väikese pastaka ja kirjutaks oma väikese allkirja
alla millelegi üüratult suurele-teise inimese eluõnnele, heaolule.
Ma lihtsalt ei mõista, kuidas võib ÜLDSE
keegi pidada end nii tähtsaks, et ta võtab endale vabaduse teise inimese
käekäigu üle otsustada, eriti seda negatiivsuse poole suunates. Kui inimene
ütleb, et “ah las armastavad, aga nad ei pea abielluma”, kas tal on endal üldse
olnud kokkupuudet mõne geiga, kas ta on näinud nende muret? Kuidas sa saad
pidada ennast nii tähtsaks, et sa võtad endale õiguse kellegi teise elu üle
otsustada?
Kes sa oled? Miks SINA võid abielluda aga
suur hulk inimesi ei või? Mis on SINUS nii ERILIST? Kas sa, madalalaubaline
geivihkaja, pead ennast tõesti vähemustest nii palju paremaks? Kas sa oskad
lennata? Kas sa si*ud kuldmune? Kas sa suudad transformeeruda mõneks metallist
maailmapäästjaks?
Ma julgen selles sügavalt kahelda. See, et sa
oled hetero, ei tee sind mingist otsast teistest paremaks.
Mis tunne oleks sul, kui ühel ilusal
hommikul jõuab sinu postkasti petitsioon, mille sisuks on keelata heterode
kooselu ja laste saamine, sest nad lihtsalt PALJUNEVAD NII FU*KING PALJU ja
kiiresti, et inimkond peab kosmosesse kolima??
Ei oleks hea. Tuleta meelde, äkki on su
vanemad sind lapsena järgnevate sõnadega korrale kutsunud: “Ära tee teistele
seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse”. Kui need sõnad sulle ei meenu, pole
ka imestada, miks sa oled selline nagu oled.
Meie ühiskonnas on niigi palju vihkamist ja
sallimatust, ära ole sina üks nendest, kes negatiivsust juurde toodab!
Jah armastusele, ei diskrimineerimisele!
